Teabenõue justiitsministeeriumile

Allikas: Wikimedia Eesti
Jump to navigation Jump to search

TEABENÕUE

Justiitsministeeriumile


Käesolevaga avaldan soovi näha kõiki asjassepuutuvaid dokumente seoses Eesti Vabariigi positsiooni kujunemisega EL direktiivi autoriõigusest digitaalsel ühtsel turul suhtes, sh kirjavahetusi, protokolle, protokollimata temaatiliste kohtumiste kuupäevi ja justiitsministeeriumi mandaati Eesti esindajale EL Nõukogus, samuti kõiki siin loetlemata, kuid asjaga seotud dokumente, mille olemasolu on tuvastatav.

Eesti esindaja toetas 25. mail 2018 EL Nõukogus direktiiviversiooni, mis artiklis 13 sätestab internetiteenuse pakkujate kohustuse kasutajate üleslaaditud sisu monitoorida, mille suhtes on paljud õiguseksperdid väljendanud kahtlust, et see läheb vastuollu põhiõiguste hartaga. Eesti hääletas ka 20. veebruaril 2019 direktiivi lõppversiooni poolt.

Avalikult on kättesaadav dokumendikogum “Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni poolt algatatud autoriõiguse reformipaketi kohta” COM(2016) 593; COM(2016) 595; COM(2016) 596 Riigikogu kodulehel. Selle hulgas leiduv "Informatsioon ja Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni poolt algatatud autoriõiguse reformipaketi kohta" on ka kõige hilisem leitav dokument sel teemal ning selle põhjal võib järeldada, et keegi küsitletud sidusgruppidest ei pooldanud ajakirjandusväljaannetele täiendava autoriõiguse kehtestamist ning internetiteenuse pakkujate kohustamist kasutajate üleslaaditava sisu kontrollimiseks. Viimatimainitu suhtes väljendas ka nt õiguskantsleri kantselei väga kahtlevat seisukohta nii seoses e-kaubanduse direktiivis sätestatu kui põhiõiguste hartaga.

Eesti seisukohad on seega direktiivi menetlemise käigus oluliselt muutunud. Kuidas, kellega konsulteerides ja läbi rääkides jõuti skepsisest artiklite 11 ja 13 suhtes direktiivi toetamiseni, jääb aga kättesaadavate dokumentide põhjal arusaamatuks.

Seega, soovin tutvuda kiiremas korras dokumentatsiooniga selle kohta, kuidas Eesti jõudis oma seisukohani, mis võimaldas 2018. aasta kevadel ja selle aasta 20. veebruaril direktiivi toetada, vaatamata arvukate ekspertide, sh ÜRO eriraportööri sõna- ja väljendusvabaduse asjus ning mitmete intellektuaalomandi ja sellega seonduva uurimise tippspetsialistide negatiivsele hinnangule direktiivi kohta.

Wikimedia liikumise hinnangul on direktiiv vaatamata mõnedele positiivsetele arengutele ebaõnnestunud ja infoühiskonna arengu seisukohast kahjulik, seda just artiklite 11 ja 13 tõttu. Kui direktiiv peaks Euroopa Parlamendi plenaaristungil heaks kiidetama, on tõenäoline, et see antakse Euroopa Kohtusse, kuna selle vastuolud EL alusdokumentidega pole menetluse käigus kuhugi kadunud.

Eesti Vabariigi roll direktiivi menetlemisel on olnud kahetsusväärne ning ma olen huvitatud selle kindlakstegemisest, kes täpselt ja mis ulatuses vastutab tehtud otsuste ja valikute eest ning mis on nende motivatsioon ehk mille vastu otsustati kodanike sõnavabadus vahetada.


MTÜ Wikimedia Eesti nimel

Eva Lepik

juhatuse esimees

eva@wikimedia.ee

Tel 5239532

Tartus, 21. märtsil 2019

/allkirjastatud digitaalselt/