Pressiteated/Kutsume Eesti Vabariigi valitsust mitte toetama autoriõiguse direktiivi EL nõukogus

Allikas: Wikimedia Eesti
Jump to navigation Jump to search

Kutsume Eesti Vabariigi valitsust mitte toetama autoriõiguse direktiivi EL nõukogus[muuda]

Lugupeetavad,
iseäranis EL nõukogu 15. aprilli hääletusel osalev maaeluminister Tarmo Tamm,
ülejäänud kohe-kohe ametist lahkuv valitsus,
uue valitsuse vähem- ja rohkem tõenäolised moodustajad,
Euroopa Liidu alalise esinduse diplomaadid,
ning kõik teised asjaga seotud isikud!

Nagu ilmselt teate, hääletab 15. aprillil Euroopa Liidu ministrite nõukogu Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud, kuid tuliseid vaidlusi tekitanud autoriõiguse direktiivi [1].

Kuigi meedias on direktiivi väljatöötamise eri staadiumides ilmunud hulgaliselt hästi põhjendatud kriitikat [2], siis on see enamasti jäänud vastuseta ning autoriõiguse skolastikasse süüvimise kaelamurdva ettevõtmise asemel on neljanda võimu peamised kõneisikud eelistanud usaldada valdkonna väidetavaid autoriteete võimukandjate seast [3].

Ilmselt on pärast direktiivi võrdlemisi ebaõdusat hääletust Euroopa Parlamendis 26. märtsil avastanud selle karjuvad vastuolud ka paljud teised lisaks neile 13 eurosaadikule, kes “kogemata” vale nuppu vajutasid [4] ja kellest ainuüksi kolme hääl oleks võinud viia artiklis 15 sisalduva lingimaksu (varem artikkel 11) elik artiklis 17 sisalduvate üleslaadimisfiltrite (varem artikkel 13) eemaldamiseni direktiivist.

Sel juhul poleks meil ka olnud vaja seda kirja kirjutada.

Ent asja juurde asudes, meie ettepanek on, et Eesti Vabariigi valitsuse esindaja jätaks 15. aprillil Euroopa Liidu ministrite nõukogus sellele direktiivile omalt poolt kinnituse andmata.

Valitsuse vahetumine ja uus koalitsioonilepe on selleks hea põhjendus —, sest see direktiiv on praktikas jõustamatu ning vaevalt on ükski koalitsiooni moodustavatest erakondadest valmis võtma enda peale Andrus Ansipi algatatud masintsensuuri kirjutamise Eesti Vabariigi seadustesse järgneva kahe aasta jooksul.

Poolthääle andmata jätmise võimalust kasutavad teadaolevalt meie põhjanaabrid Rootsi ja Soome, aga lisaks ka Poola, Itaalia, Luksemburg ja Holland. Need mitmeski mõttes meiega sarnases positsioonis olevad riigid tegid ühise pöördumise, milles kinnitasid, et hääletavad välja pakutud autoriõiguse direktiivi vastu:

Eestis on nende vastu sõna võtnud Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Startupijuhtide Klubi, Open Knowledge Estonia, Eesti Inimõiguste Keskus, Euroopa ülikoolide intellektuaalomandi teadlased, sh vandeadvokaat Karmen Turk, Tartu Ülikooli arvutilingvistid, sh intellektuaalomandi õiguse professor Aleksei Kelli [5], Tallinna Tehnikaülikooli arvutiteaduse professor Tanel Tammet, Tallinna Ülikooli meediainnovatsiooni professor Indrek Ibrus [6] jt. Wikimedia Eesti ja Internet Society Estonia korraldasid ka direktiivi probleemidele tähelepanu juhtimiseks meeleavalduse 23. märtsil Tallinnas [7].

Inimestele, sj Eesti ettevõtetele hakkab direktiivi tegelik tähendus alles kohale jõudma. Andrus Ansip on selle mõjude kohta Eesti avalikkusele korduvalt nii isiklikult kui oma kabineti kaudu valetanud [8]. See ei jäta oma mõju avaldamata. Kui heidate pilgu arvamusküsitlustele Euroopas, võite veenduda, et kõigis liikmesriikides kaotavad kiiresti poolehoidjaid erakonnad, mis on direktiivi toetanud [9]. Eestisse jõuab see ilmselt lihtsalt väikese hilinemisega.

Palun, tutvuge ülal viidatud riikide seisukohaga ning lükake see direktiiv koos nendega tagasi!

Sest kui Te ei peata seda direktiivi, siis peate seda hakkama järgneva kahe aasta jooksul Eesti seadustesse kirjutama ning siis avastavad nii ministeeriumid kui netiettevõtted, missuguseid probleeme ja kulutusi see kaasa toob… Praegu on valitsuse poolt läbimõtlematult kureeritud tsensuurimasinad [10] veel võimalik teistpidi käima panna — ja isegi kui Eesti hääl ELi nõukogus otsust ei muuda, siis vähemasti pole süü Interneti hävitamise pärast otseselt Teie õlul!

Palun võtke midagi ette, et seda ei juhtuks!

MTÜ Wikimedia Eesti
MTÜ Interneti Society Estonia

Viited[muuda]

[1] https://www.parlament.gv.at/PAKT/EU/XXVI/EU/05/98/EU_59873/imfname_10891324.pdf, http://www.isoc.ee/paastame-interneti-siiski/
[2] https://wikimediaeesti.wordpress.com/tag/autorioigus/, http://www.isoc.ee/tag/autorioigus/
[3] https://tehnika.postimees.ee/4236807/eesti-eesistumist-asuti-trollima-ja-spinnima, https://tehnika.postimees.ee/6550207/vikipeedia-logo-on-tana-hauakivi
[4] https://twitter.com/edri/status/1110806513554214912
[5] https://www.isoc.ee/kampaania/
[6] https://www.err.ee/922873/kriitikud-naevad-autorikaitse-direktiivis-ohtu-internetivabadusele
[7] https://www.err.ee/923021/netiaktivistid-autorioiguste-direktiiv-loob-tsensuuri
[8] https://arvamus.postimees.ee/6553242/mart-poder-autorioiguse-direktiiv-on-massitud-desinformatsiooni-ja-valedesse, https://epl.delfi.ee/news/arvamus/mart-poder-ansip-valetab-homme-voib-euroopa-liit-kiita-heaks-sonavabaduse-lammatamise?id=85708067
[9] https://t3n.de/news/cdu-hat-ganze-waehlergeneration-1153004/
[10] https://www.isoc.ee/tsensuurimasinate-pealetung/, https://forte.delfi.ee/news/digi/eva-lepik-kuidas-kilplased-autoreid-kaitsesid-ehk-euroopa-seadusetegemise-eripara?id=85467223

Kiri on avaldatud ka Internet Society Estonia blogis.