Juhatuse töökord: erinevus redaktsioonide vahel
Mine navigeerimisribale
Mine otsikasti
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Märt Põder (arutelu | kaastöö) Lekitasin juhatuse töökorra avalikes huvides Google'i docsist |
(Erinevus puudub)
|
Viimane redaktsioon: 21. juuli 2020, kell 12:51
Juhatuse töökorra kinnitas oma koosolekul 5. veebruaril 2011 juhatus koosseisus Kadri Soosaar, Ivo Kruusamägi, Teele Vaalma. Täiendatud 25. septembril 2012 juhatuse poolt koosseisus Eva Lepik, Teele Vaalma, Raul Veede.
Üldsätted[muuda]
- Töökord sätestab Mittetulundusühingu Wikimedia Eesti (edaspidi "ühing") juhatuse (edaspidi "juhatus") koosoleku kokkukutsumise, ettevalmistamise, läbiviimise ning otsuste vastuvõtmise, protokolli koostamise ja selle avaldamise korra.
- Juhatus lähtub oma töö korraldamises käesolevast töökorrast, ühingu põhikirjast, juhtimisorganite otsustest ja Eesti Vabariigi seadustest ning normatiividest.
- Juhatuse töö peamine vorm on koosolek. Juhatus võib otsuseid vastu võtta ka koosolekut kokku kutsumata.
- Igal juhatuse liikmel on õigus algatada juhatuse otsuse vastuvõtmist, muutmist või tühistamist.
- Igal juhatuse liikmel on õigus iga juhatuse vastuvõetud otsuse kohta esitada põhjendatud protest, mida juhatus on kohustatud arutama oma järgmisel koosolekul.
Koosoleku kokkukutsumine ja ettevalmistamine[muuda]
- Koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul.
- Koosolek kutsutakse kokku vähemalt ühe juhatuse liikme nõudmisel.
- Enne koosolekut lepitakse kokku koosoleku juhataja, kes teiste juhatuse liikmete ettepanekuid arvesse võttes valmistab ette päevakorra projekti.
- Koosoleku juhataja saadab päevakorra projekti juhatuse liikmetele (ja kutsutud külalistele) e-kirja teel hiljemalt üle-eelmisel päeval enne koosoleku toimumist.
- Juhatuse liige teavitab kokkukutsujat koosolekul osalemisest või mitteosalemisest.
- Ühingu teised liikmed, kes soovivad osaleda juhatuse koosolekul, peavad sellest juhatusele hiljemalt eelmisel päeval teada andma.
- Koosoleku materjalid (infomaterjalid, otsuse projektid jne) komplekteerib kokkukutsuja. Iga päevakorrapunkti materjali valmistavad ette selle päevakorrapunkti esitanud või antud valdkonna eest vastutav juhatuse liige või muu isik.
Koosoleku läbiviimine[muuda]
- Koosolek on avatud, kui juhatus teatud päevakorrapunkti osas ei otsusta teisiti.
- Koosolekul omavad sõnaõigust juhatuse liikmed. Teised koosolekul osalejad saavad sõna koosoleku juhataja otsusel.
Otsuste vastuvõtmine juhatuse koosolekul[muuda]
- Juhatus võib vastu võtta otsuseid kui koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest.
- Juhatuse otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalevatest juhatuse liikmetest.
- Hääletamine koosolekul on avalik, kui koosolekul osalevad juhatuse liikmed ei otsusta teisiti.
- Juhatuse otsus jõustub selle vastuvõtmisest koosolekul.
Koosoleku protokollimine ja protokolli avalikustamine[muuda]
- Koosolek protokollitakse.
- Protokoll tehakse ühingu liikmetele elektrooniliselt kättesaadavaks mõistliku aja jooksul, kui juhatus ei otsusta teatud päevakorrapunktide osas teisiti.
Otsuste vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata[muuda]
- Juhatuse kiiret seisukohta vajavates küsimustes võib juhatus vastu võtta otsuse koosolekut kokku kutsumata juhatuse liikmete telefoniküsitluse või e-posti teel, kui ükski juhatuse liige ei nõua koosoleku kokku kutsumist. Selle tulemusena vastu võetud juhatuse otsus fikseeritakse kirjalikult järgneva juhatuse koosoleku protokollis.